Ridala800

Ridala Püha Maarja-Magdaleena koguduse 800. ja kiriku 750. aastapäeva sündmused 22. – 26. juuli A. D. 2020

TÄNAME:

Rannarootsi Lihatööstus AS

Kastani pood

Kaitseliidu Lääne Malev

Digitrykk OÜ

Püha Maarja-Magdaleena on kõigi patukahetsejate ja elu üle järelemõtlejate kaitsepühak. 1265. - 1270. aastal Ridalasse ehitatud kirik on saanud oma nime just selle pühaku järgi. Kirikus on leidnud peavarju patukahetsejad ja oma patukahetsuse märgiks on nad tahunud suurtest paekivirahnudest riste.

Maarja-Magdaleena on piiblis kõigi patuste inimeste kehastus. Patune naine leidis Jeesus silmis halastust (Jh 8: 2 – 11). Jeesuse sõnad: „Mine, ja nüüdsest peale ära enam tee pattu!” muutsid naise elu.

Madlipäevaga tähistavad Ridala-kandi kristlased oma kohalolu aastapäeva. Ridala kristlastest kirjutas esmakordselt Liivimaa kroonikas Läti Henrik: …Vahepeal tuli Rootsimaa kuningas Johannes, olles kogunud suure sõjaväe, koos oma hertsogi ning oma piiskoppidega Rotaaliasse, himustades mõned Eestimaa osad ning valitsusvõimu sääl enese kätte saada. Ja ta võttis Lihula linnuses aset, mille pääle dominus paavst oli Liivimaa piiskopi venna piiskop Hermani kinnitanud, sest et riiglased olid kunagi seesinase maakonna vallutanud ning seda usu algmetega tutvustanud. Ja rootslased käisid mööda seda maakonda ringi, jumalasõna kuulutades, rahvast ristides ning kirikuid ehitades. Nad tulid ka taanlaste juurde Revalasse ning pidasid nendega läbirääkimisi. … („Henriku Liivimaa kroonika“, Eesti Päevaleht. Akadeemia. 2008.)

Kunstis tunneb Maarja-Magdaleena ära pikkade lahtiste juuste järgi, tema atribuudiks on ka õlitoos. Ridala kiriku lääneportaali kohal orvas on kuju, kellel käes võib olla tõepoolest õlitoos, kuid tema pead katab ontlikult pearätt. Ju oli selline naisekuju kirikut ehitanud munkadele vastuvõetavam.

Näitus õp Toomas Pauli elust ja tegevusest kiriku kooriruumis

Toomas Paul on sündinud 29. oktoobril 1939 EELK vaimuliku Arved Pauli peres.

Ta alustas õpinguid Kursi algkoolis. Aastatel 1954–1957 õppis ta Tartu Ehitustehnikumis ja 1957–1958 Tallinna Polütehnikumis.

1960–1964 õppis ta EELK Usuteaduse Kõrgemas Katsekomisjonis. Ta ordineeriti õpetajaks 20. detsembril 1961.

1971. aastal kaitses ta Usuteaduse Instituudis magistrikraadi tööga «Iustificatio sola gratia Jeesuse tähendamissõnades» ning 1994. aastal Tartu Ülikoolis teoloogiadoktori kraad tööga «Eesti piiblitõlke ajalugu. I osa». 1994. aastal sai ta Durhami Ülikoolist Inglismaal Doctor of Divinity h.c. kraadi inglise ja saksa keeles avaldatud teadustööde ning oikumeenilise tegevuse eest.

Teenistus vaimulikuna

1960–1968 Ridala kogudus; Martna ja Lihula koguduse hooldajaõpetaja

1968–1986 Valjala kogudus; Püha, Mustjala, Karja ja Saaremaa Jaani koguduse hooldajaõpetaja

1986–2004 Tallinna Jaani kogudus

1992–1995 Tallinna saksa kogudus

Eesti Vabaõhumuuseumi Sutlepa kabeli õpetaja

2005–... Tallinna Jaani koguduse korraline külalisõpetaja

Dolores Hoffmanni viraažide näitus pastoraadi suures saalis.

Dolores Hoffmann on eesti-saksa päritolu Eesti vitraažikunstnik.

Ta õppis aastatel 1945–1955 Tallinna 19. Keskkoolis. Aastal 1962 lõpetas ta Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi maali erialal.

Aastail 1963–1995 töötas samas kompositsiooni õppejõuna.

Käsitöö näitus pastoraadi suures saalis

Mirje Sims, käsitöönäituse kuraator, Haapsalu Pitsikeskuse juhataja

KOLMAPÄEV, 22. juuli 2020

Kell 18 – madlipäeva jumalateenistus.

Teenivad õp Küllike Valk, Ridala Baptisti koguduse pastor Ethel Suurküla, orelil Lia Salumäe.

Pärast jumalateenistust kirikukohv peotelgis.

NELJAPÄEV, 23. juuli 2020

Kell 11 – 17 ajalookonverents

Ridala kogukonnast ja kirikust muinasajast kuni tänapäevani räägivad: Mati Mandel, Kaur Alttoa, Villu Kadak, Hilkka Hiiop, Jüri Kuuskemaa

Mati Mandel (sündinud 11. juunil 1945 Tartus) on eesti arheoloog ja ajaloolane. Ta lõpetas 1972. aastal Tartu Riikliku Ülikooli arheoloogiale spetsialiseerunud ajaloolasena. Kaitses 1992. aastal magistritöö "Võitlusnuga ja mõõk Muinas-Eesti relvastuses" ja 2003. aastal doktoritöö "Läänemaa kalmed 5.–13. sajandil".

Mandel on arheoloogilise leiumaterjali põhjal uurinud peamiselt Läänemaa muinas- ja keskaega, aga kirjalike allikate valguses on ta uurinud ka 1940. aastate ajaloosündmusi Läänemaal ja Harjumaal, kitsamalt 1944. aasta septembri sündmusi Keilas, Haruteel, Pääskülas, Laagris ja Jälgimäel.

Kaur Alttoa (sündinud 14. septembril 1947 Tartus) on eesti kunstiajaloolane ja kultuuriloolane.

Kaur Alttoa on peamiselt uurinud Eesti keskaegset arhitektuuri, nii linnuseid kui ka sakraalhooneid. 1995. aastal valmis tal magistritöö Lõuna-Eesti keskaegsete tellisehitiste teemal. Ta on juhatanud ka mitmeid arheoloogilisi väljakaevamisi Viljandi ordulinnusel, Narva linnusel, Vastseliina piiskopilinnusel ja mujal.

Aastatel 1971–1990 töötas Kaur Alttoa Eesti Ehitusmälestiste Tartu filiaalis teadurina, 1975–1980 ühtlasi Tallinnas Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi vanemõpetajana.

Alates 1977. aastast on Kaur Alttoa töötanud Tartu Ülikoolis. Alates 1980. aastate lõpust on ta olnud Tartu Ülikooli kunstiajaloo õppejõud (1988–1992 ajaloo osakonna vanemõpetaja ja 1992. aastast lektor). Aastatel 2005–2007 oli ta Tartu Ülikooli kunstiajaloo õppetooli hoidja.

Ta on olnud ka Tartus asunud Anton Starkopfi muuseumi juhataja.[3]

Ta oli ka rahvusvahelise linnusteuuringuid publitseeriva sarja Castella Maris Baltici üks toimetajaid.

1968–1972 oli ta Tartu kunstirühmituse Visarid liige kui teoreetik ja tõlkija.

Villu Kadakas (sündinud 9. novembril 1972) on eesti arheoloog (ehitusarheoloog), Villem Raami auhinna laureaat.

Ta on arheoloog, kes on spetsialiseerunud ajaloolise aja uurimisele. Tema teadustöö põhisuund on Põhja- ja Lääne-Eesti keskaegsete kirikute, kloostrite, linnuste ja mõisate ning kesk- ja varauusaegse Tallinna vanalinna ja eeslinna ehitusarheoloogia.

Eesti keskaegsete kiviehitiste uurijana pälvis Villu Kadakas 2015. aastal iga viie aasta tagant väljaantava Villem Raami auhinna.

Alates 2007. aastast on ta Eesti Arheoloogiaseltsi liige ning 2010. aastast Rahvusvahelise Kinnismälestiste Nõukogu (ICOMOS) Eesti komitee liige. Aastast 2012 on ta ühtlasi ICOMOS-i Eesti komitee juhatuse liige.

Hilkka Hiiop (PhD) on Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna professor ning Eesti Kunstimuuseumi konserveerimisosakonna spetsialist. 2012. aastal kaitses ta Eesti Teadusagentuuri I preemia pälvinud doktoritöö kaasaegse kunsti säilitamisest. Erialast tööd on teinud Berliinis, Amsterdamis ning Roomas. Eestis on tegelenud keskaegsest kunstist kaasaegseni ning seinamaalingutest moodsate installatsioonideni nii konservaatori kui uurijana. Lisaks on ta kureerinud mitmeid rahvusvahelisi konserveerimist ning tehnilisi uuringuid kajastavaid näitusi ning koordineerinud erinevaid pärandi digitaliseerimisprojekte.

Jüri Kuuskemaa (sündinud 25. oktoobril 1942 Tallinnas) on eesti kunstiajaloolane.

Kuuskemaa lõpetas Tartu Ülikooli kunstiajaloo eriala 1965.

Jüri Kuuskemaa töötas alates 1964. aastast Kadrioru kunstimuuseumis, algul teadurina, hiljem kuraatorina. Ta on rahvusvaheliselt hinnatud giid ja turismireiside juht. Kuuskemaa on avaldanud rea muinsuskaitse- ja ajalooteemalisi raamatuid ning teinud raadiosaateid, sageli kirjutab ta arvamuslugusid ajalehtedesse.

Eriti suurt tähelepanu on ta pööranud Kadriorule, sealsele barokkstiilis lossile ja pargile. Kuuskemaa on väljendanud arvamust, et kui tuleb valida väärtusliku maja ja puu vahel, eelistab tema igal juhul maja: "Küllap on meie linnas ja maal keskkonda risustavaid inetuid parasiithooneid, mis tuleks maha lammutada, et lasta loodusharuldusest puudel kasvada. Kuid UNESCO maailmapärandisse kuuluvate ürgvanade hoonete puhul ei tohiks olla kahtlust, et puu ja maja, puu ja kiriku, puu ja torni vastuolu tekkides peab taanduma puu. Mis tahes liigist.

NELJAPÄEV, 23. juuli 2020

Kell 17. Kirikukontsert. Ansambel Triskele.

Ansambel Triskele liikmeid ühendab huvi eri maade ja rahvaste muusikatraditsioonide vastu. Neid mõjusid on ansambel loovalt kasutanud oma kõlapildi loomisel ja allikmaterjali tõlgendamisel. Kahekümne aasta jooksul on Triskele välja andnud seitse albumit: Eesti rahvakoraalide kõrval on ansamblile inspiratsiooni pakkunud arhailine regilauluvaramu, samuti on järjepidevalt esitatud Euroopa keskaja muusikat.

Triskele ühendab oma seadetes rahvapärase laulmisviisi ning rikkaliku instrumentaariumi. Kõlavad nii eesti rahvapillid (kandled, mandoola, torupill, parmupill) kui ka Euroopa keskaja instrumendid (lauto, flöödid, fiidel, rebekk, trummid). Kaks kümnendit peaaegu muutumatuna püsinud koosseisuga ansambli liikmed moodustavad sõpruskonna, kes musitseerimise kõrval on tegevad erinevatel elualadel nagu näitlemine, raadiotöö ning õpetamine huvi- ja ülikoolis.

Triskele on andnud kontserte paljudes Eestimaa kirikutes ning üles astunud pärimus- ja kirikumuusika festivalidel. Ansambel on esinenud näiteks Montalbane keskaja muusika festivalil Saksamaal, Püha Vaclavi muusikafestivalil Prahas, Sommelo rahvamuusika festivalil Soomes, rahvusvahelisel festivalil Skamba skamba kankliai Vilniuses ja tosinal korral Viljandi Pärimusmuusika Festivalil.

Tarmo Tabas – laul
Ergo-Hart Västrik – laul
Heikki-Rein Veromann – flöödid, torupill, parmupill, laul
Toivo Sõmer – lauto, ud, mandoola, kandled, laul
Janno Mäe – trummid, kellamäng, kannel, laul.

REEDE, 24. juuli 2020

Kell 10 – 23. Villem Grünthal-Ridala raamatu „Püha rist“ ettelugemine

Villem Grünthal-Ridala sündis Muhumaal kõrtsmiku perekonnas.

Ta alustas haridusteed Hellamaa kihelkonnakoolis, seejärel õppis Eisenschmidti erakoolis ja Kuressaare gümnaasiumis. 1905. aastal astus ta Helsingi ülikooli, kus õppis soome keelt ja kirjandust.

Grünthal-Ridala töötas eesti keele õpetajana Tartus ENKSi tütarlaste gümnaasiumis ja Tartu kommertskoolis (1910–1919). Aastatel 1923–1942 oli ta Helsingi ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektor.

Villem Grünthal-Ridala suri 1942. aasta jaanuaris Helsingis. Ta on maetud Hietaniemi kalmistule.

Villem Grünthal-Ridala luulestiilile on iseloomulik pooltoonide kujutus, kus puuduvad valguse ja varju teravad piirjooned, päeva-öö üleminekud on autorile meelepärasemad kui päevane täisvalgus.

Tema kiindumus minevikku väljendus regivärsilises loomingus, samuti ulatuslikes kompositsioonides, mille ta lõi algupäraseid regivärsilisi laule liites. Nii on loodud näiteks eeposemahuline lugulaul "Toomas ja Mai" ning ballaadide kogu "Sinine kari".

Grünthal-Ridala esindab üksildast endamisi vaatlejat ja kirjeldajat, tema looming rikastas XX sajandi esikümnendite luulet uudses impressionistlikus stiilis saaremaastike ja rannapiltidega. Tema sõna oli ilmekas ja täpne ning virgutas ka teisi autoreid uutele vormikatsetustele.

Raul Tammet (sündinud 16. aprillil 1949 Tallinnas) on eesti filmi- ja teatrilavastaja.

Lõpetas 1972. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri näitlejana (V lend) ning 1979. aastal Moskvas Kõrgemad Stsenaristide ja Režissööride Kursused režissöörina.

Töötas 1972–1985 Tallinnfilmis assistendi ja režissöörina ning 1980–1984 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedris erialaõppejõuna.

Lavastanud Haapsalu teatris Randlane. Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liidu liige alates 2005. aastast.

Raul Tammet: „Aastaid tagasi jäi mulle silma uudislugu, et Põhja-Itaalias üks naisterahvas kaitses linnulaulu teemal doktoritöö. Selle töö põhjal selgus ka linnulaulu kõrgeim mõte ehk sõnum - SEE ON MEIE METS, meie pesitseme siin!

Nüüd läheme meie lugema samavõrdse kuulutusega, et Ridala, Rotala, Rotelewick, Rotalia kihelkond ja Loode-Eesti muinasmaakond on eestlaste juuretises oluline osis ja sel puhul hõiskame.

Materjal, mille(ga) rinda pistame, on eriline ja hästiunustatud tähtteos! Sobivaim, mida ühe ristikoguduse tähtpäeval üles tõsta.

Loeme kogudusemajas esinduslikus ruumis nn talvekirikus, taamal läbi suure akna paistab Ridala kirik.

Loeme raamatust, istudes laua taga. Kui keegi soovib teisiti, et seistes ja raamat puldil, siis on see samuti mõeldav. Laual on veel Piibel ja põlev küünal.

Ekraanile lugeja taga projekteerime sama lehekülje teksti, mida parajasti loetakse ja teisele ekraanile illustratsioone samast teosest.

Kuulajatele on kättevõetavad raamatud saadaval ja sõnaseletuste väljatrükid samuti.

Võimalik, et mingis mahus on lindistamas Kuressaare Pereraadio.

Lugejad saavad toidupoolisega kostitatud ja ka kohvitatud. Tutvuda kirikuga, kihelkonna õunaaiaga, käia surnuaedades, tutvuda väljapanekutega. Juba on üleval Toomas Pauli juubeli tähistamise näitus, kelle isa Arved Paul teenis Ridala kogudust ning on leidnud oma viimse rahupaiga Ridala kirikuaias.

Ligiduses on C. Kreegi sünnipaik ja Ridala tubrilinna asukoht.

Viimaks Raul tunnistab üles oma patu: kärpisin umbes saja lehekülje ettelugemise teose esimesest poolest. Noore Jeesuse vägitükid. Jõuame otse mehetegudeni, mis on olulisimad.

Juhtus see seepärast, et hindasin oma ja teie võimeid üle, sest ajaliselt kestaks terve teose ettelugemine järgmise varavalgeni. Rahuliku lugemise kiiruseks mõõtsin 10 lehekülge 28 minutiga.

Nüüd aga suudame lõpetada enne 23.00. Lõpetame sama kuupäeva sees nagu algselt lubatud ja peaaegu kolmveerand loeme ära ka. Mis on ikkagi pretsedenditu.“

REEDE, 24. juuli 2020

Kell 19 Kirikukontsert. Ansambel Heinavanker

Ansambel Heinavanker on omanäoline kohtumispaik pea kogu elu koos laulnud sõpruskonnale. Helilooja Margo Kõlari juhendamisel süvenetakse varajase kirikumuusika rikkalikku pärandisse, sünteesitakse esivanemate traditsioone ja modernse aja unistusi. Vääriline koht Heinavankri repertuaaris on Eesti nüüdisautorite loomingul. Nõnda nagu sajanditetagused laulikud suhtusid loovalt meloodiasse, nii püüab ka Heinavanker hoida elusas olekus laulude ansambliseadeid. Improvisatsioonilistest vabadustest tingituna võivad arranžeeringud kõlada igal esitusel väheke erinevalt. Nimi Heinavanker tuleneb Hieronymos Boschi (1453-1516) kuulsalt tiibaltarilt, mille allegoorilised stseenid ka tänapäeva kontekstis hämmastavalt aktuaalsed tunduvad. Sellel kummalisel maalil on kujutatud tohutu heinakoorem, mis läbi saamahimus vaevleva maa hukatuse poole veereb. Pildi keskmes aga sünnib muusika, mida nii palvetav ingel kui ka salalik deemon oma mõjusfääri püüavad saada.

Laulavad: Ester-Silva Erikson, Saale Kreen, Johan Randvere, Christopher Staak, Vambola Krigul,

Margo Kõlar.

Kavas: Maarjamaalaulud.

Maarjamaa on olnud Eesti luulelise nimena kasutusel juba üle 800 aasta. Henriku Liivimaa Kroonika andmeil asutas piiskop Meinhard a 1190 paiku Õndsale Neitsi Maarjale pühendatud konvendi, a 1201 pühitses piiskop Albert kogu Liivimaa Neitsi Maarjale, kes oli nii Riia toomkiriku kui ka Mõõgavendade, Saksa ja Liivimaa Ordu kaitsepühak. 1215. aastal Roomas IV Lateraani kirikukogul pöördus piiskop Albert paavst Innocentius III poole järgmiste sõnadega: «Nii nagu sina, püha isa, ei tüdi oma pühaduse agarusega soosimast Jeruusalemma püha maad, mis on poja maa, nõnda ei pea sa selgi korral jätma üksildusse Liivimaad, mis on ema maa /.../». Läti Henriku Liivimaa kroonika kohaselt vastanud paavst: «Nagu poja maad, nõnda püüame ka ema maad alati oma isaliku hoolitsemise innuga edendada».

Maarjamaa laulud on helipilt möödunud 800-st aastast, kus põimuvad Maarjamaale nime andnud katoliku kiriku liturgiline muusika, muistse maarahva mitmetuhande aasta vanused regilaulud ja Cyrillus Kreegi kogutud rahvakoraalide ansambliseaded.

Eesti vaimulikud rahvalaulud ehk rahvapärased koraaliviisid on sündinud maarahva usulise ärkamise rüpes. Tekstid pärinevad peamiselt luterlikust lauluraamatust, viisid aga on tundmatuseni muutunud ja vahel lausa virtuooslikult kaunistatud. Tänasel kontserdil kõlavate rahvakoraalide ansambliseaded eksisteerivad peamiselt suulises vormis ja eeldavad esitusel teatud piirides improvisatsiooni. Avatus muudatustele lubab meilgi kogeda pärimusmuusikale omase mõtteviisi võlu.

Missa ordinaariumiosad Sanctus ja Agnus Dei on pärit 14. sajandi tundmatute autorite loomingust.

Renessansiaega esindavad Poola 15. sajandi helilooja Mikolaj z Radomia „Magnificat” ja Madalmaade koolkonda kuuluva Marbrianus de Orto (c 1460 -1529) „Lamentatio”.

Laupäev, 25. juuli 2020

Kell 11 – 16. Ridala kihelkonna laadapäev.

Lasteala – Ranna Rantšo väikeloomad

Ranna Rantšo on farmiloomade varjupaik. See on koht kuhu tuleb tulla nii, et aega on. Siis saab kulgeda koos loomade, looduse ja pererahvaga. Saab näha rahulolevaid ja õnnelike loomi, nendega koos olles, muutud ka ise õnnelikuks ja rahulikuks ning õnn tundub nii lihtne ja kättesaadav.

Lasteala – tegevused lastele

Anu Aljaste-Sits, olles kuue lapse ema, on võtnud ette, nagu paljudel eestlastel tavaks algatada midagi uut, kuna isiklik vajadus on olnud suur, leida lastele tegevust ning anda võimalust leiutada ja katsetada. Nii rajati kolm aastat tagasi koos abikaasa Reemetiga MTÜ Loov Noor, mis tegeleb noorte vaba-aja sisustamisega.

Proovime võistelda vägikaika veos, kotijooksus, luurekas jne. lastealal saab kindlasti joonistada ja niisama toredasti aega veeta.

Anne räägib lastele põnevaid lugusid.

Kell 11 – kirikukontsert. Pasunakoor Pärnu-Jaagupist Priit Aimla juhatusel.

Pärnu - Jaagupi pasunakoor. On seltskond muhedaid härrasmehi, kes veidike nostalgiast vanamoodsad. Hoiame oma kihelkonna muusikatraditsioone, mis tänavu ulatub juba 155 aasta taha. Kõlavad palad, mis igihaljad, ajatud. Vaatame minevikust tulevikku ajatute pasunapopsutustega!

Pasunakoori juht on Priit Aimla.

Annabel: „Olen peagi 17 aastaseks saav neiu, kes õpib Läänemaa Ühisgümnaasiumis. Hobideks on teater ja kunst. Iganädalaselt võib mind leida SEE Teatri ruumidest, kus ma askeldan peagi välja tuleva lavastuse kallal. Samuti võib mind leida ka kultuurimaja väikesest kunstistuudiost, kus koos juhendaja Tiiuga loome põnevat ja mõtlemapanevat kunsti. Kui sellest veel aega üle jääb, olen ma ka abiks Toidupanga tegemistes ja mind võib leida ka Hermanis teenindamast. Olen rõõmsameelne noor neiu, kes uute väljakutsete ees kartma ei hakka ja armastab ennast proovile panna!“

Kell 12 – laada avamine

Asukoht Kiltsi külas Väike-Ahli teeristist mõned sajad meetrid Mägari poole (oranž telk paistab hästi silma). Kui meid parasjagu kuskil liikumas ei ole ja on soov midagi küsida, siis võib helistada, aga võimalik on ka ennast ise teenindada. Tel: 56920295 või 56766228.

Haeskas Tänava talus toimetab Marjatar – tema ongi see, kes kõik purki ja pudelisse paneb. Korjab ühte niidult ja teist nurmelt ning kolmandat oma aiast. Tema nime all valmivad erinevad marmelaadid, siirupid, sinepid ja kastmed. Pidev maitsete otsimine ja armastus kohaliku toidu vastu on saatnud Tänava pererahva tegemisi igal sammul. Lootuses inspireerida ja innustada teisi enda ümber ning saada ise läbi selle innustust ja olla inspireeritud.

Tänava talu, Haeskas, tel 56647024.

ROBERTI MESI OÜ Vaari, Nihka küla Lääne-Nigula vald 90808, Läänemaa
Mesi, kärjemesi, maitsemeed. Šokolaadid erinevate lisanditega. Õietolm, suir, taruvaik. Erilahendusega meepurgid ettevõtetele.

Tõnis Teesaar tel 5227099; tonis@robertimesi.ee; http://www.robertimesi.ee 

Läänemaa O.T.T MTÜ on kohalike väiketootjate koostöövorm, mis põhineb vabatahtlikkusel. O.T.T – Otse Tootjalt Tarbijale põhimõttel edendatakse koos oma tootjaringi turustamisvõimalusi. Ühiselt toimetades pakutakse toidukaupu kohalikust toorainest, arendatakse väiketalusid ja nende töötlemisvõimalusi ning elukeskkonda - seda kõike loodust hoidvalt ja kliendisõbralikult.

Läänemaa O.T.T toimetab peamiselt Haapsalus asuva talupoe ja Haapsalu turul neljapäeviti toimuvate OTT Taluturu kaubakohtumiste kaudu.

Tootevalikus on värsked juurviljad ja aiasaadused, piimatooted, kitsepiimast tooted, rukkileib, tatraleib, talleliha, veiseliha, suitsuvorstid, singid, grill-liha, kanamunad, vutimunad, pardimunad, mahlad, moosid, siirupid, mesi, taimetee, jahu, õli, kanepitooted, tatrajahud ja tatrapastad, marjasnäkid ja marmelaadid, pelmeenid, vareenikud, kinkekomplektid ja palju muud!

Tel. 59823555, kaupluses kaardimaksevõimalus.

E-mail: otsetootjalt@gmail.com 

Koduleht: www.otsetootjalt.weebly.com 

Jälgi tegevusi Facebookist: Läänemaa OTT

Uus-Vainu Mahetalu asub Läänemaal Suure-Ahli külas.

Talu asutati 1989 aastal. Tegeleti teravilja, lüpsikarjaga, sea- ja kana, kartuli- ja juurvilja kasvatusega. Aja möödudes kasvasid talust välja kaks eraldi, kuid käsikäes toimivat ettevõtet:

Uus-Vainu OÜ tegeleb jätkuvalt teraviljakasvatamisega, lüpsikarjast on saanud lihaveised, lisandunud on puidu väärindamine/restaureerimine; kartuli- ja köögivilja (porgand-kaalikas) esmatöötlemisega (koorimisega) ning õuna-, pirni- ja õuna-peedimahla tootmisega. Viimasest on saanud rahva lemmik. Samuti saadaval kana- ja vutimunad.

Kell 15 – Ülle Meister ja rahvalikud laulud

PÜHAPÄEV, 26. juuli 2020

Kell 13.00 – tänujumalateenistus

Teenivad piiskop Tiit Salumäe, õp Küllike Valk, orelil Lia Salumäe. Kaasa teenib EELK Tallinna Jaani koguduse naiskoor.

Tiit Salumäe (sündinud 25. detsembril 1951 Tartus) on eesti vaimulik, EELK piiskop.

Salumäe lõpetas Loksa Keskkooli 1970 ja astus samal aastal EELK Usuteaduse Instituudi teoloogia teaduskonda. Lõpetas instituudi magistrikraadi taotlemise õigusega 1975. Täiendanud ennast UI-s religioonipedagoogika alal.

Salumäe ordineeriti 5. oktoobril 1975.

EELK Haapsalu Püha Johannese koguduse õpetaja alates 1975, samaaegselt on ta olnud

Noarootsi Püha Katariina koguduse hooldajaõpetaja 1975–1979, 2010–2014;

Ridala Püha Maarja Magdaleena koguduse hooldajaõpetaja 1978–1990, 2001–2003, 2004–2005, 2010–2011, alates 2014;

Puškini (Leningradi) luterliku koguduse (ingeri) hooldajaõpetaja 1981–1989;

Vormsi Püha Olavi koguduse hooldajaõpetaja alates 1989;

Lihula, Hanila ja Karuse hooldajaõpetaja 1994–1997, 1997–2004, 2012–2014;

Martna Püha Martini koguduse hooldajaõpetaja 2001–2003, 2004–2006, 2010–2011, alates 2014;

Nõva Püha Olevi koguduse hooldajaõpetaja 2010–2014;

Vancouveri Peetri koguduse hooldajaõpetaja 2006;

Baltimore’i Markuse, Washingtoni Markuse ja Seabrooki hooldajaõpetaja 2007;

Lääne abipraost 1982–1992 ja praost 1992–2015;

EELK Konsistooriumi assessor 1994–2015,

Välis-Eesti piiskopkonna konsistooriumi assessor 2012–2015.

Usuteaduse Instituudi raamatukogu juhataja.

EELK Konsistooriumi raamatukogu juhataja 1974–1988.

EELK kirjastus- ja pressiosakonna juhataja 1988–1996.

Ajalehe Eesti Kirik nõukogu ja kolleegiumi liige.

Vabariigi Valitsuse ja EELK ühiskomisjoni liige alates 2014.

2014. aastal kandideeris ta EELK peapiiskopiks, kuid ei osutunud valituks. Uue peapiiskopi Urmas Viilma ettepanekul valis kirikukogu Tiit Salumäe 2015. aasta jaanuaris EELK Lääne piirkonna piiskopiks.

Kell 14.00 – EELK Tallinna Jaani koguduse naiskoori kontsert „Mu süda ärka üles“

Koor on tegutsenud 60 aastat. Kooris laulavad 25 keskeas ja veidi vanemat naist. Kontserdi kavas on laulud eesti heliloojatelt. On laule ammustest aegadest, nt Johannes Hütsi “Sind, Jumal, ma kiidan”, Miina Härma „Ma tõstan silmad üles“ ja laule noorematelt heliloojatelt, nt Sirje Kaasiku “Agnus Dei”, Maris Lendi “Au ja kiitus”, Raivo Kõrgemägi „Kangur“ ning Ülle Reinsoo „Jumala tempel“.

Instrumentalistid: Anne Jalakas, flööt; Tiiu Kulm, vioola

Organist: Tiia Tenno

Dirigent: Aivi Otsnik

Koduleht: ridala800.ee

Ridala juubeli raamatu kaanepilt

TAGAKAAN: