Avatud teelistele

Läänemaal ootab sel teeliste kirikute hooajal külalisi 22 pühakoda

Andra Kirna, Lääne Elu, 15. juuli 2023

https://online.le.ee/.../laanemaal-ootab-sel-teeliste.../

„Meie ülesanne kristlastena on hoida seda, mis meie kätte on antud. Nii Jumala rahu ja vaikust kui ka kõike seda sakraali, mis siin on, ja seda jagada,“ ütles Ridala ja Martna kirikuõpetaja Küllike Valk Ridala jahedas kirikus juttu rääkides.

Sajandite jooksul siia kogunenud kunsti, kultuuri ja ajalugu oleks meist ikka väga isekas hoida ainult oma kogudusele,“ nentis Valk.

Ridala on üks neist kirikutest, mis suvel külalisi ootab. „Ta on nii eriline oma madala kellatorni ja kõige sellega mis seal sees on – altar ja seinamaalingud –, seda lihtsalt peab nägema,“ sõnas Läänemaa muinsuskaitsenõunik Kalli Pets.

Ridala kirik on kirikute nõukogu teeliste kirikute programmis olnud osaline selle algusest peale ligi 15 aastat tagasi. Neid külalisi, keda kirikuõpetaja on suutnud üles lugeda või keda kirikuvalvur on näinud, on aastas 400–500. „Vahel on kirik lihtsalt lahti, kasvõi tuulutamiseks, neid, kes siis omapäi on käinud, ei tea,“ tõdes Valk.

„Ega me väga nii välja ei paista. Siin on tee ääres viit, aga inimesed sõidavad ja otsivad kirikutorni. Leiavad selle alles siis, kui autost välja tulevad ja ümber kiriku hakkavad kõndima. Torniga me pilku ei püüa ja inimesi kohale ei meelita,“ rääkis Valk. Tema teise koguduse kirik Martnas on aga veel kaugemal ja sinna ei juhata isegi viita. „Maanteeamet ei luba panna, ütlevad, et tänapäevas sõidavad kõik GPSi järgi,“ nentis ta.

„Martna jääb tõesti natuke kõrvale ja sinna inimesed nii tihti ei sattu. Kas seal on väga põnevad altariskulptuurid ja kooriruumi laemaalingud oma mitme kihistusega, mis puhastamisel välja tulid. Ilmtingimata peaks minema vaatama,“ ütles Pets.

Eesti kirikute nõukogu on pannud teeliste kirikute projekti juhtima õpetaja Marko Kalduri. „Inimesed külastavad kirikuid nii religioossetel kui ka kultuurilistel põhjustel,“ ütles 15 aastat selle projektiga seotud olnud Kaldur. „Isikliku eelistusena saan öelda, et mulle meeldivad väga väikesed, omapärased maakirikud,“ sõnas ta.

Lääne praostkonnast võiks EELK kirikutest tõi ta esile Nõva kiriku. Ka Pets nimetas oma lemmikuna Nõva kirikut. „See on lihtsalt nii armas. Suhtumine mõnda kirikusse sõltub väga palju ka inimestest, kes seal toimetavad,“ ütles ta ja jätkas: „Nõva kirikus on väga kaunid pärgamentpaberist vitraažid. Klaasi vahel on imeõhuke paber. Seda sain näha, kui see restaureerimise ajal klaaside vahelt välja võeti. Oli imeõhuke ja teistmoodi kiuga paber.“

Kaldur ütles, et neis väikestes kirikutes kuuleb sageli huvitavaid lugusid. Nõval soovitas ta uurida, miks osal kirikupinkidel on seljatoed ja teistel mitte.

Nõva koguduse juhatuse esimees Silja Silver on just see inimene, kes sageli Nõva kirikut teelistele tutvustab. „Meie kirik on ju korda tehtud annetuste ja projektide toel, nii et külalised, kes meil käivad ja otsustavad annetada, on ka kogudusele väga tähtsad,“ ütles ta. Paljud, kes teeliste kirikutes kirikuvalves on olnud, räägivad põnevatest kohtumistest. Nii ka Silver. „Kui meile on tulnud muusikuid, olen palunud, kes oskab, orelit mängida. Nii mõnigi muusik või kollektiiv on pärast seda tulnud Nõvale tagasi, juba kontserti andma,“ rääkis Silver.

Nõva kirikus käivad vahel aega ülesõiduni parajaks tegemas Pakri saarele sõitvad ekskursioonid. „Muidugi, enne merele minekut ongi mõistlik korra meremeeste kirikus käia,“ nentis Silver.

Ridala kirikus on palju vaadata ja mitte ainult kunstihuvilisel. „Neil, kes tahavad leida kohta, kus vaikselt palves olla, siis tagame hea meelega selle vaikuse,“ ütles õpetaja Valk.

Ridalas räägib Valk Ridala kiriku haruldasest, imelisest, sõbralikust, lahkest päiskivist, mille üle on kombeks vaielda, on seal Jumal või pigem Jeesus. Kolgata grupist, kus on kaks naist – kombinatsioon, millist mujal ei näe. „Siin kirikus saab ikka inglitest rääkida, sest neid on siin äralugemata hulgal. Muidugi tornist vale koha peal, tagumisest võlvist, mis on uuesti laotud, suurtest piilaritest, mis kiriku kunagi tagasi kokku lükkasid,“ lubas ta.

Õpetaja sõnul on oluline, et inimene ei kardaks kirikusse tulla. „Pühapäeval on meil meelega tehtud nii, et teeliste kirik ja samal ajal on ka teenistus. Siis nad hiilivad ukse pealt, ikka viipan, et tulge edasi. Nad on tulnud ja jäänud rahulikult kuni teenistuse lõpuni. Et olla ja kuulata, kasvõi muusikat,“ rääkis ta. Õpetaja Valk ise kuulab ära igasugused arvamused. „Neid olen ka õue pealt kinni püüdnud, kes ütlevad, et ei saa kirikusse minna, sest on nii patused. Siis tuleb selgitada, et patuste pärast kirikud ju ongi. Kui oleksime nii pühad, oleksime juba taevas ja poleks kirikuid vaja,“ ütles ta.

Kaldur nimetas Läänemaa põnevamate kirikutena peale Ridala veel Vormsi ja Sutlepa baptisti palvelaid, Haapsalu Neeva kirikut, see on Moskva patriarhaadi kirik vanal kalmistul ja põnevat Haapsalu metodisti kirikut. „Vähem teatakse ilmselt Lähtru baptisti palvelat. Ilusad on nad kõik,“ ütles ta.

Sellele valikule lisas Pets omalt poolt Kullamaa. „Lääne-Nigula kirikut peab ka lihtsalt minema vaatama. See moodustab koos pastoraadi, leerimaja ja vabadussambaga sellise kompaktse tervikliku ansambli. Ka Noarootsi kunagise kindluskirikuna on väga huvitav. Siis on meil väikesed kabelid, Rooslepa näiteks. Piirsalu kirik on uuem ja hoopis teist tüüpi. Haapsalu kirikud on ka toredad, aga ilmselt oma kontsertidega paremini tuntud. Vana Läänemaa piiresse jäävad veel ju Lihula, Karuse, Kirbla ja Hanila kirikud – üks pärl teise otsa,“ rääkis Pets.

Kirikud on meil tasuta, kahtlemata nii jääb,“ ütles õpetaja Valk. Ta lisas, et annetus on alati teretulnud. „Riik kogudustele tegevustoetust ei anna. Kiriku püsti hoidmiseks saame nende käest küsida. Aga koguduse sissetulekud on väikesed ja iga teenus meie ümber läheb kallimaks. Ainult liikmeanntetustest ja sõpruskoguduste heldusest jääb väheks,“ nentis Valk.