Soojuskiirgurid

Ridala kirikut õhutab automaatne tuulutussüsteem
Andra Kirna, Lääne Elu 25. juuli 2023
https://online.le.ee/.../ridala-kirikut-ohutab.../

Ridala kirikus, mis, nagu paljud vanad keskaegsed kirikud Eestis, on pikka aega olnud hädas liigniiskusega, püüab niiskuskahjustustele piiri panna tehnikaülikoolis välja mõeldud tuulutussüsteem.

„Meie kirikus on niiskus olnud väga suureks mureks ja niiskuskahjustused ulatuslikud. Niiskes ruumis elab puidukoi hästi. Ta on ära purenud kõik meie puitskulptuurid,” rääkis koguduse õpetaja Küllike Valk. Et Ridala kiriku siseseintel elab rohevetikas, on vaatajale juba kaugelt näha. „Vetikas on seinas, aga seda on varem olnud palju rohkem. Teda korjub nurkadesse ja lippude taha, kus õhk ei liigu. Kui katust peal ei olnud, oli see palju koledam olnud,” ütles Valk. Ta viitas sellega ajale, kui kirikule pandud katus pea kohe lagunema hakkas ja vahetamist vajas. „Rohevetikas on olnud ka inglite kohal,” osutas õpetaja laemaalingutele, „aga kui tudengid neid konserveerisid, pesid nad selle sealt maha.”

Katkine katus pole aga sugugi ainuke koht, kustkaudu niiskus vanasse kirikusse pääseb. Sellest, kuidas niiskus vanadesse kivikirikutesse tee leiab, oli põhjalikult juttu juuli alguses Nõva kirikus toimunud kivikirikute tervisepäeval, kus esinemas käisid TalTechi teadlane Lembit Kurik ja muinsuskaitseameti insener-nõunik Üllar Alev.

„Lääne praostkonna kirikutes on õhuniiskus tüüpiliselt 80-90 protsendi vahel,” rääkis aastaid Eestimaa kirikute õhuniiskuse muutumist uurinud Kurik. „See tähendab, et niiskusolukord on halb, tekivad igasugused bioloogilised kahjustused ja ka inimestel on ebamugav seal olla,” nentis ta.

Peale katkise või läbilaskva katuse jõuab kirikusse näiteks katkisest räästast välisseinale voolanud vesi. Ohukohtadeks on katkised aknad ja nende veelauad. Suurel määral mõjutab vanu kirikuid pinnasest müüridesse imbuv niiskus.

„Saab viia põhjaveetaset allapoole, teha vundamendile väljapoole mingi hüdroisolatsioon, ja drenaaž, mis juhib vee kirikust eemale,” rääkis Kurik. Need aga on tööd, mis, nagu peaaegu kõik liigutused vanades kirikuhoonetes, nõuavad muinsuskaitsjate luba ning peale selle tõenäoliselt veel arheoloogilisi kaevamisi.

Sellest, kuidas kiriku siseõhus niiskust vähemaks saab, rääkisid Nõval mõlemad ettekanded. „Kõige tähtsam on, et hoonel oleks peremees, kes vaatab, kus miski asi laguneb, ja parandab ruttu ära,” ütles Alev. Ta rõhutas, et tihti ja väiksemaid parandusi ette võtta on ühtlasi odavam.

Õhutamist aitab Ridala kirikus nüüd korraldada automaatika. „Meil on kirik aastakümneid olnud TalTechi kaugseire või järelevalve all. Siin on andurid, mis fikseerivad õuetemperatuuri kiriku sees, välistemperatuuri ja niiskuseastme. Kõik on fikseeritud, dokumenteeritud ja muinsuskaitse kodulehel näha. Igal aastal käisid teadlased siin ja tegid ülevaate – et kuna on olnud uksed lahti valel ajal, nii et kondensvesi on sisse tulnud. Ukse kaudu õhutamine ei olnud meil väga võimalik, sest see käib sissepoole lahti ja võret, mis linde sisse ei lase, ei saa ette panna. Selgus, et aknaraamidel ongi juba hinged, nii et neid on juba varem avatud,” rääkis Valk.

Nüüd avavad pisikese kontrolleri, kuhu jooksevad kokku õhuniiskuse ja sise- ning välistemperatuuri andmed, käsul aknaid spetsiaalsed avajad.

TalTechi füüsikaosakonna inseneri Veljo Sinivee ehitatud tuulutussüsteemid on praegu kolmes kirikus. Esimene, kus see juba mõne aasta eest valmis, on Risti kirik Harjumaal.

Õhutussüsteemi rajaja sõnul oli algvariant niisugune, mis lihtsalt ütles inimesele, millal tohib tuulutada ja millal mitte. „Häda oli aga selles, et parimad ajad tuulutamiseks ei ole sugugi päevased ajad, kui keegi kirikus on,” selgitas Sinivee.

Nagu näitavad teadlaste mõõtmised, on viimastel aastatel, kui automaatne süsteem töötas, Risti kiriku keskmine õhuniiskus märgatavalt vähenenud. Muutus pole olnud väga kiire ja kiriku õhuniiskus sõltub ikkagi välisest ilmast. „Äkilised muutused mõjuks kiriku tervisele väga halvasti,” hoiatas Kurik.

Risti kirikus on kontrolleril boonusena veel üks ülesanne. Sellele on lisatud liikumisandur ning kontroller toimib ühtlasi valvesüsteemina, fikseerides liikumise kirikus, kui see parasjagu aktiveeritud on.

Samal ajal kui Ridalasse, paigaldati automaatne õhutussüsteem ka Kirbla kirikusse. „Kirbla kiriku kontroller ei saada jooksvalt andmeid küberneetikainstituudi serverisse ning toimib iseseisvalt, ilma järelevalveta,” tõdes Sinivee.

„Algne idee tuli Lembit Kurikult,” täpsustas insener, kes on õhutussüsteemid osadest kokku pannud isiklikust huvist ja vabatahtlikult. „Hea meel on, et need kasu toovad,” tähendas ta.

Kuigi TalTechi teadlastel on teema vastu ainult teadlasehuvi, läheb vajaliku materjali soetamine ikka mõndagi maksma. Ridala kiriku jaoks õpetaja Valgu sõnul ligi 5000 eurot. Koguduse jaoks on see väga suur summa, aga läheb ikkagi asja ette, sest aitab kiriku kunstiväärtused hävimisest päästa.